Kuidas kujundada lapsele häid söömisharjumusi?

Väikelaste toitumisega seoses räägitakse tihtilugu sellest, mida lapsele süüa anda, kuid palju vähem sellest, millised üldse lapse toidukorrad välja võiksid näha. Tegelikult on söömine üks väga suuremahuline tegevus meie elus – teeme ju seda iga päev ning mitmeid kordi päevas. Seega on lapse toitumise juures oluline lisaks toidule endale ka see, kuidas me seda teeme.

Tahke toidu ja söögikommetega tutvustamisega alustamine on eriline aeg väikelapse arengus. Koos pereliikmetega ühiselt söömine on lapse jaoks arendav ja väärtuslik kogemus. Lapsepõlve söömiskogemused saadavad meid tegelikult terve elu ja lapsevanematena saame palju ära teha, et tema suhe toidu ja sellega seonduvate harjumustega oleks positiivne.

Tahke toiduga tutvumine annab lapsele võimaluse hakata kogema erinevaid maitseid ja lõhnu ning tunnetama toidu konsistentside erinevusi. Eriti oluline on aga see, et lõpuks saab laps hakata kasutama ja järele proovima “päris” toidunõusid ja söögiriistu.

Lapsevanematele ja teistele lapsega tegelejatele on lapse toiduga tutvumise perioodil vajalik kannatlik meel ning oskuslikult valitud sööginõud ja abivahendid (pudipõlled, lauamatid), mis annavad lapsele võimaluse mugavalt ja ohutult toidumaailmaga tutvust teha.

5 punkti, mida lapse toitumisharjumuste kujundamisel silmas pidada

1. Ole eeskujuks

Eeskuju on nakkav! Märkamatult jälgivad järeltulijad oma vanemate käitumist ja püüavad ise ka samamoodi käituda. Seetõttu on väga tähtis, kuidas vanemad ja ka teised lapse eest hoolitsejad käituvad nii pisemate toitmise kui ka enda söögiaegade ajal. 

Söömiseks tuleb võtta aega. Kui laps on söögi osas pigem valiv, on oluline, et jääksid vanemana rahulikuks ja julgustaksid tegema tervislikke valikuid – tehes neid ka ise.

Olles lapsele meeldiv, kannatlik ja rahulik lauakaaslane, käitudes kombekalt ning toitudes mitmekülgselt anname söögiajale mõnusa õhkkonna, loome tervisesõbralikke toitumisharjumusi ning teeme ühisest söömisest oodatud ja meeldivalt tähendusliku tegevuse.

2. Kindlad ajad

Rutiin on laste jaoks väga oluline, seega söögiajad olgu paigas. Kui lapsed on söögiaja saabudes juba liiga näljased ja väsinud või vastupidi – kõht pole veel piisavalt tühi, siis ei kujune sellest söögikorrast tõenäoliselt ka toredat ning rahumeelset tegevust. 

Tavaliselt puudub lastel söögiisu siis, kui neile antakse toidukordade vahel liiga tihti midagi näksida.  Et põhitoidukordade ajal oleks lapsel hea isu, võiks juhuslik näksimine asenduda korrapäraste tervislike vahepaladega.

3. Rahulik õhkkond

Õige õhkkonna tagab söömine laua taga ning vaid söömistegevusele ja toidule keskendumine. Televiisor, telefonid ja mänguasjad rikuvad einestamise õhkkonda ning viivad tähelepanu eemale. Kui inimene ei keskendu söömise ajal toidu suhupanekule ja mälumisele, on toidu kurku ajamine või ülesöömine kerge tulema. Lisaks ei märgata ka erinevaid maitseelamusi. 

Söögilauas valitsegu alati rahumeelne õhkkond, see pole koht kus lahatakse probleeme, vaadatakse telekat või räägitakse telefoniga.

4. Ära sunni

“Kuidas laps sööma saada?” on küsimus paljude vanemate huulil. Julgustame lapsevanemaid jääma kannatlikuks ka siis, kui laps mingist toidust keeldub. Väikelapsed võivad uute maitsetega harjuda üsna kaua, selleks võib kuluda isegi kuni 15 maitsmiskorda!  

Kui laps ei taha süüa, kuid teda siiski selleks sunnitakse, siis võib ta hakata söögiaega seostama ebameeldivus- või isegi hirmutundega ning sellest võivad alguse saada trots ja vastumeelsus toidu suhtes. 

Juhul kui laps uuest toidust keeldub, võib seda paari päeva möödudes järjekindlalt, kuid ikkagi vaid poole teelusikatäie kaupa uuesti ja uuesti pakkuda. Kui ka siis pakutud toidule “ei” öeldakse, võib proovida selle vahetamist teise sarnase toidu vastu. 

5. Söögiaeg, kui eriline sündmus

Praegusel ajal, kus kõigil on palju tegemisi, kuid aega vähe, on kogu perega laua taga söömine suhteliselt harva esinev nähtus. Tegelikult on see aga väga oluline ning iga pere võiks eesmärgiks seada süüa õhtusöök üheskoos laua taga. Kui see tõesti pereliikmete graafikuid arvestades argipäevadel keerukas on, siis võiks seda teha vähemalt nädalavahetustel.

Ühine aeg võib alata juba koos toidu valmistamisega. Kindlasti on paljud vanemad kogenud, et kui laps kaasatakse toidu valmistamise protsessi, on ta ka rohkem valmis seda toitu pärast sööma.

Enne lauda istumist katke see ära, kasutades korralikke ja hoolikalt valitud nõusid. Pere pisematele on loomulikult soovituslikud spetsiaalsed laste sööginõud. 

Joomiseks sobib hästi kõrrega joogitops või tilaga tass. Toidu ümber minemist aitab ära hoida iminapaga taldrik või -kauss. Iminapaga on ka see vahva karukujuline taldrik, mis teeb toidu maitsmise lapsele eriti vahvaks tegevuseks. 

Näputoiduks on head need lapsesõbralikud kausid või siis hoopiski Mushie snäkitops, mis hoiab ustavalt kõik suupisted enda sees ka siis, kui topsi kallutada. Suust mööda läinud toidu püüab aga kinni üks tubli pudipõll. 

Et juba varakult õigete lauakommetega harjuda, võiksid lapsed alustada ka kahvli ja lusikaga tutvumist, kasutades selleks just spetsiaalseid laste söögiriistu. Need on ohutud ning disainitud laste arenguetapile ja käehaardele vastavalt. Kui laps saab kätte oma ohutud söögiriistad ja ta järgib teise lauas istujate eeskuju, ei ole last peaaegu, et vaja kahvli ja lusikaga sööma õpetadagi – võib juhtuda, et hea eeskuju on juba teinud oma töö!

Tehes igast toidukorrast erilise sündmuse, milleks võetakse aega ja tehakse pisut ka ettevalmistusi, hakkab laps suhtuma söömisesse kui mitte ainult vajalikku, vaid ka nauditavasse tegevusse, mis toob pere kokku ning on lähedust ning rõõmu pakkuv sündmus.